Miks paljud inimesed ei soovi enam kontoris töötada
Septembri alguses ilmus Forbesis üks artikkel, mis rääkis, miks paljud inimesed ei soovi enam kontoris töötada. Välja oli toodud 6 põhjust:
1. autonoomia;
2. produktiivsus:
3. halvad ülemused;
4. usaldus;
5. toksilised reeglid;
6. hajusmeeskonnad.
Et me olime kohtunud väga mitme ettevõttega, kes silmitsi probleemiga „ei saa inimesi kontorisse tagasi”, siis üritasime kontrollida artiklis toodud väidete paikapidavust Eesti oludes.
Mis me siis täheldasime:
• Hajusmeeskondadel ehk tõesti pole kontorit vaja ehkki ise olime seniajani ülimalt skeptilised olnud, et ilma kontorita saab. Me kohtasime ühte meeskonda, kus kaugtööle üleminek on meeskonnavaimule ja tulemustele tõesti hästi mõjunud. Selles tiimis oli inimesi üle Eesti, tallinlasi oli küll kõige rohkem. Enne pandeemiat olid kaugematest nurkadest pärit tiimiliikmed end alati pisut kõrvalejäetuna tundnud, sest silmast-silma kohtuti ülejäänutega kord kuu-kahe jooksul, aga tallinlased olid kõik ninapidi kontoris koos ja nö sündmuste keskel. Kohustusliku kodukontoriga see erinevus kadus – kõik said kokku virtuaalselt ainult ja kohtuti tihti, tingimused olid kõigile võrdsed ja põhilised infokanalid ühised.
Teine ettevõte on kontorita kogu oma mõneaastase ajaloo toimetanud. Nemad ei oska ühist kontorit kuidagi igatseda, sest kogu meeskonna füüsilist kokkusaamist oleks regulaarselt väga keeruline saavutada – 50-liikmelises tiimis on töötajaid pealt 30 erinevast riigist.
• Enesejuhtimisega on nii ja naa. Pigem vist naa. Puhtalt oma aja üle otsustamise vabaduse ajendil ainult kaugtööd teha soovijaid ei ole õnnestunud trehvata. Küll oleme kohtunud mitme inimesega, kes ütlevad, et nad peavad kontoris töötada saama, sest kodus segavad tööle keskendumist külmkapp või teler või paid nuruv koduloom.
• Kodukontoris toimetades saavutatud hääde tulmuste üle tuntakse uhkust, aga tulemused ei ole piisav põhjus, et päriselt loobuda füüsiliselt koos töötamisest ja silmast-silma vestlustest.
• Usaldamatuse ja halbade juhtimispraktikate probleemi ei paista ülemaailmne kaugtöö eksperiment välja ravinud olevat. Jah, esimese põhjendusena keegi seda teemat lauale ei pane. Aga kui uduste selgituste tagamaa kohta lisaküsimusi küsida, siis jõuavad vastused ikka ja jälle kehva sisekliimani välja. Ja see siin tähendab suhteid, mitte sisekliimat, mida seadmed kontorites toodavad.
• Kontorisse naasmisega kehtib rahvatarkus „kus on, sinna tuleb juurde”. Esimene ei taheta olla. Mitu puhku kõlas väide: „Mis ma sinna kontorisse kipun kui ma seal üksi olen. Ma lähen siis kui kontoris juba rahvas liikuma hakkab.”. Teine probleem kerkis veel esile: et viimase 2 aasta jooksul on meeskondades hulk muudatusi toimunud, siis inimesed ei tunne üksteist. Näiteks kohtusime ühe vahva noore inimesega, kes on oma tänase tööandja juures töötanud 8 kuud ja selle aja jooksul kontoris olnud kokku vast 10 päeva, ka peamiselt põhjusel, et „seal pole ju kedagi”. Aga suvepäevadel tundis ta ennast võõrkehana, sest ta ei tundnud seal praktiliselt mitte kedagi. Ja ta ei olnud ainuke, kes end nii ebamugavast olukorrast leidis. Milles ilmselt ei saa süüdistada üksnes Covidit. Pigem ütleks, et uue töötaja sisseelamisprogramm on pehmelt öeldes puudulik.
Kas meil on häid soovitusi, kuidas inimesed kontorisse saada? Kui päris aus olla, siis ühte garanteeritult töötavat ravimit me välja kirjutada ei oska. Me oleme kindlalt seda usku, et enne ravimist tuleks selgeks teha põhjus. Kõige lihtsam meetod on inimeste endi käest küsida, mis neid takistab. Selle soovitusega on küll see teema, et küsida peab oskama ja ehk ka õiget küsijat valima. Aga tegelikult on juhtimine ikka töö inimestega. Leia aega oma tiimiga suhtlemiseks ja kuulamiseks, päriselt kuulamiseks.Tunnista, et Sa ei ole kõikvõimas ja ei tea kõike, aga oled aldis õppima, vajadusel tavasid muutma.
Teiste soovitusi oleme ka kuulanud. Aga me ei jaga neid ilmtingimata.
„Inimesed ei taha kontorisse tulla?! Mis mõttes? See on nüüd küll see koht, kus juht peab ennast kehtestama!” Meil pole suurt usku käskudesse-keeldudesse. Küll oleme soovitanud juhtidel selgeks teha, miks nad tahavad inimesed kontorisse tagasi ja seda siis ka meeskonnale kommunikeerida. Mitte „mina nõuan”-stiilis ja mitte kuidas mulle on parem, aga kuidas kontorisse naasmine toetab töötajat ja kogu organisatsiooni tervikuna.
Teine kuuldud soovitus on inimesed kontorisse meelitada uue puhkenurga ja tasuta söögiga. Kokkusaamiskohta ja vabamate vestluste pidamise paika on kontoris kindlasti vaja ning hää kohvi/tee on uskumatult hea inimeste sotsialiseerija, samuti on kohviarutelude käigus sündinud nii mõnigi innovaatiline idee. Aga see söögivärk... Maslow püramiidi mäletate? Pigem regulaarsed ühisüritused meeskonnavaimu tugevdamiseks selmet jõuda nurinani „täna minu lemmikohukest ei pakutud”.