Kiirusta aeglaselt
“Kiirustame aeglaselt siis” oli koostööpartneri kokkuvõte meie arutelust, millises ajakavas me pilootprojektiga edasi liigume. Võtame aega, et vajadusi sõeluda, aga läheme siiski kohe teele.
Kiirusta aeglaselt tundub õige võti olema kogu viimase aasta tegemisi vaadates. Just sai punkti projekt, millega startisime eelmise aasta augustis. Algselt oli kohutavalt kiire. Sisuliselt kohe oli vaja langetada otsus tulevikukontori asukoha ja suuruse osas. Asukoha valik on tegelikult siiani tegemata. Sest laual olnud alternatiivid ei olnud lähemalt vaadates sugugi nii head ja ägedad kui neid müüjate poolt serveeriti. Kas see on probleem, et otsust ikka veel ei ole? Kliendi tagasiside arvestades kohe üldse mitte: „Mul on väga reaalne ettekujutus nüüd, milline meie tulevikukontor olema saab ja töötajatele meeldib see visioon väga. Ma tean, mida me otsimas oleme ja ma tean, mis on meie jaoks päriselt oluline. Me oleme õigel teel“. Olla õigel teel, aga veel mitte päris kohal, on kordades parem kui olla täiesti vales kohas.
Kiirusta aeglaselt tuli hoobilt kohe meelde kui kaasvõitleja palus lugeda kokku, palju me ühise projekti jaoks tööd teinud olime. Ressursihaldus joonistas välja karmi tõe, et me olime teinud peaaegu 2 korda rohkem tööd kui lõplikus pakkumises seisis. 2 korda rohkem tööd oli tegelikult üsna täpselt see maht, mida me esialgu prognoosisime. Otsustamine võtab aega. Otsustamise jaoks on infot vaja. Erinevaid mõtteid peab natuke seedima. Ja nii poolest juunist poole augustini ei saa planeerida asju, mis eeldavad tööpere kaasamist. Ei midagi uut. Aga me miskipärast lasksime end ära rääkida.
Kooliraha. Asjad võtavad aega nii palju kui nad võtavad. Või pisut rohkem. Aga kindlasti mitte poole vähem.