Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha?
Paar päeva tagasi uuriti, et milliseid trende me alanud aastaks ennustame. Piinlik lugu, aga mitte ühtegi kapitaalselt uut teemat oma kogemuse pealt välja käia ei osanud. Jätkuvalt on laual tasakaalu otsimine hübriidtöös, töö disainimine (ja selle all ei mõtle me ilmselgelt mitte Töödisaini äritegevust, aga töö kujundamist töötajatele nii sobivaks, et nad selle käigus areneks ja töö neile rohkelt rõõmu pakuks) ja automatiseerimine. Ja nii uskumatu kui see ka peale 3 koroona-aastat ei tundu, jätkuvalt võib kohata juhte, kelle arvates töökoha omamine ja palga maksmine on piisav motivaator.
Alljärgnevalt natuke sellest, miks me nii arvame.
Liiga palju prioriteete
Tegime töötuba keskastme juhtidega. Teemaks oli „Kuidas oma hübriidmeeskonda hoida?“. Esimese kolme minutiga oli selge, et päris meie plaanitud agenda järgi toimetada ei saa, sest juhtide reaktsioon oli: „Miks me selliste teemadega veel tegelema peaksime? Meil on endalgi tööd nii, et tapab. Kõik tahavad kogu aega midagi. Töötajad võiks õnnelikud olla, et neil töö on, mitte nõuda, et nende ees veel ekstra hoolitsetakse.“
Kuidas nad seal lennukis ütlevadki: „Kõigepealt pange hapnikumask endale ette ja siis aidake teisi“. Ei ole võimalik oma meeskonda hästi toetada, kui Sa ise omadega puntras oled.
Ja kuhu siis keskastme juhid oma arutluskäiguga jõudsid? „Meil on liiga palju prioriteete“. „Kuulge, selles lauses on juba viga see. Prioriteet saab olla üks, mitte palju!“.
Liiga palju eesmärke garanteerib kasina tulemuslikkuse. Nõu anda on lihtne: Vali välja need 2-3 eesmärki, mis on tõeliselt olulised ja ignoreeri ülejäänuid.“. Aga pahatihti lükatakse olulised tegemised (s.h eesmärgistamine) päeva lõppu või umbmääraselt kuskile tulevikku. Töömotivatsiooni uurijad on väitnud, et tahtejõudu on meil piiratult ja see ressurss langeb päeva jooksul. Mistõttu oleks mõistlik kõige olulisemad/keerulisemad ülesanded kohe päeva alguses ära teha selmet neid edasi lükata.
Kõik aeg kulub koosolekutele
Üks organisatsioon tahtis meiega koostööd tegema hakata. Aga meie, nagu ikka, ei pane lendstardist ajama teadmata, mis distantsi ja miks me jookseme. Soovisime kõigepealt kohtumist juhtidega, et eesmärgid paika saada. Oma soovile saime vastuseks: „Oi, see on küll peadirektori teema, aga temaga ei ole võimalik kohtuda, sest tal on iga päev hommikust õhtuni koosolekud!“. Aga millal te siis tööd teete?
Mitte et me nüüd arvaks, et koosolekud ei ole töö. Aga kõik vist ikka ei ole küll, vähemalt ei ole nii palju koosolekuid mõistlik ressursi kasutus. Ikka ja jälle küsitakse soovitusi, et kuidas koosolekute maania kontrolli alla saada. Meil ei ole mingit lõplikku valemit pakkuda, aga oma naha peal järgi proovitud nippe võime jagada küll:
- Enne koosolekukutse väljasaatmist mõtle läbi, mis on koosoleku eesmärk. Kas peab koosolekut tegema või saab ilma ka? Kutse saada koos konkreetse päevakorra/arutelupunktidega.
- Koosolekul osalejate arv peaks olema nii väike kui võimalik. Osalejad valid koosoleku eesmärgi/teema järgi. Ei kutsu neid, keda teema ei puuduta või kes on asjaga ainult riivamisi seotud. Lahkesti on lubatud koosolekult lahkuda, kui osalema kutsutu tunneb, et ta ei suuda mingit väärtust anda.
- Koosolekute vahele peab jääma paus; koosolekuid ei tohi planeerida üksteise otsa jorusse.
- Alusta kokkulepitud ajal, püsi teemas ja ära mine üle aja. Varem võib alati lõpetada - kui lahendus käes, pole pole kokkulepitud aega täis istuda.
- Arvuti on lubatud ainult protokollijale märkmete tegemiseks või esitlejale materjalide esitlemiseks. Uskumatu, kui palju aega hoiab kokku, kui kõik on „kohal“.
Segajaid on liiga palju
Üks IT sektoris töötav noormees ütles, et ta ei saa kodus töötada, sest külmkapp kutsub kogu aeg ja teleris on nii palju huvitavaid saateid. Samuti IT sektoris töötav nood daam tegi sportlikust huvist statistikat, kui palju aega ta kulutab skrollimisele sotsiaalmeedias ja tulemusi nähes tegi omale üsna karmi dieedi – Instagrami konto kinni, Messengeri teavitused välja, FBs ei postita jne. See ei ole tegelikult ei vanuse ega soo teema. Pahatihti minnakse veebist otsima vastust konkreetsele küsimusele ja lastakse end siis kõrvalradadele uitama meelitada. Fookuse hoidmine on oluline. Meie tava erinevat tüüpi ülesannete koondamine erinevatele päevadele ja fookusaja planeerimine on nipp, mida mitu meie koostööpartnerit järeletegemist väärivaks on pidanud.
Rööprähklemine
Räägitakse küll, et naised on juba osavad rööprähklema, aga tegelikult on maailmas inimesi, kes suudavad tõesti tulemuslikult rööprähelda kaduvväike hulk. Enamik meist peaks ette võtma ühe töö korraga.
Miks Sa mu e-kirjale juba vastanud ei ole?!
Mis põleb? Kus põleb? Sa oled palju tulemuslikum, kui Sa osaled mõttega koosolekul selmet end samal aja püüda ka päevauudistega jooksvalt kursis hoida ja pidevalt e-postkasti monitoorida.
Iga kord kui Sa kontrollid oma e-posti, kaotad kuni pool tundi nö fookusaega. Kui palju rohkem jääb aega asjade ärategemiseks, kui kontrollid oma postkasti vaid paar korda päevas.